2. nädal – ettevõttes

Teine nädal algas minu ja Märteni jaoks vara. Liiga vara. Kumbki meist ei olnud harjunud ärkama kuuest – aga tööle oli vaja kaheksaks jõuda, mis tähendas, et seitsme paiku pidime juba kodust lahkuma. Esimesel päeval ei tahtnud väga hilineda ka – seega olime 7.40 platsis nagu kaks viielist ikka.

Ettevõtte puhketoas pakuti meile kohvi ja saime ka kapi riiete jaoks. Vähemalt üks meist – aga ei hakka siin nimesid nimetama ega näpuga näitama. Ühesõnaga – tööriided tuli panna ühte kappi. Esimesel päeval määrati Märten poolakast CNC pingi operaatori õpilaseks. Märten opereeris CNC pinki esmakordselt, kuid päeva lõpuks hakkas asi käppa tulema. Terve päeva vältel sai valmistatud erinevaid köögimööbli ja garderoobide detaile. Õppimist oli palju. Mina sain ühe soomlannaga koos TV-alust tegema hakata. Protsess oli lihtne – saepuruplaadile liimisime tammeliistud, tammega olid vajalikud küljed ka pealistatud ja siis liimisime spooni plaadile. Kuna liimimasin oli vanake ja ei teinud head tööd, siis liimimisel sain esmakordselt kasutada liimimahutiga rulli, mis tegi liimi pealekandmise ikka väga lihtsaks. Päeva teine pool möödus neid samu detaile liimist puhastades ja ilusaks lihvides. Tööpäevad on meil 8-16 ja minuti pealt kell neli lahkusid kõik töötajad oma tööpostidelt.

Teisel päeval sai Märten elektroonilistelt reguleeritavate jalgadega töölaudu valmistada ja ustele liiste paigaldada. Mina sain soomlanna kõrval õppida kapi jaoks detailide joonestamist ja spooni lõigata ning märgistada. Sain proovida ühte uut masinat, millega spooni lõigati – sellel oli kaks erinevat lõikemehhanismi, millest üks saagis ja teine freesis. Freesimine tagas võimalikult ilusa lõike spoonile, et kokku liimides ei jääks vahesid. Õppisin palju uusi asju – nagu näiteks seda, et ühe mööblieseme jaoks kasutatakase ühest puust lõigatud spoonilehti ja et nö garantiiaja säilitatakse mööblieseme joonist koos puu tähistusega, et vajadusel saaks uusi detaile teha samast puust.

Järgnevatel päevadel oli Märten väliobjektidel – ehk paigaldas erinevatesse majadesesse köögimööblit. Mulle jäi ülesandeks köögimööbli jaoks sahtleid kokku monteerida – 50 sahtli monteerimiseks kulus terve hommikupoolik. 

Mina sain nädala teises pooles spoonimise protsessi algusest lõpuni selgeks – st alates jooniste lugemisest, materjali arvestamisest, spooni valimisest, mõõtu lõikamisest, kokku õmblemisest kuni liimimiseni ja lõpliku lihvimiseni välja. Soomlanna oli väga hea õpetaja ja neljapäeval õmblesin iseseisvalt spooni kokku ja reedel juba liimisin ka täitsa üksi. Päris uhke tunne oli!

Reede õhtul tabas Islandit suur lumetorm, mille tõttu suleti liikluseks enamus Reykjavikist välja viivad teed. Seetõttu luhtus ka meie plaan terve nädalavahetus ringi sõita ja saart avastada. Laupäeva veetsin kohalikus ujulas ja õhtupooliku käisime Perlanis – mis on põhimõtteliselt nagu AHHAA Tartus. Seal oli Islandi tekkimise, floora ja fauna kohta põhjalik ülevaade nind väga suur planetaarium, kus näidati filmi virmaliste tekkepõhjuste kohta ja tutvustati Islandit ennast.

Lisaks sai külastada -15 kraadist jääkoobast – muidugi kunstlikult tekitatud, kuid põnev kogemus ikka. Perlani katuselt oli ka linnale ja Esja mäele ilus vaade.

Pühapäeva hommikul oli ilm veidi paranenud ja sättisime end rendiautoga Golden Circle't avastama. Esimese peatuse tegime loomulikult tanklas, kus pidime kõige pealt ennustama palju auto kütet võtab, kui suur on paak ja siis arvutama, et mis summa eest meil Islandi kroonides kütust paaki mahub. Sest kõige pealt tuleb valida palju kütust sa tahad ja siis alles saab tankima hakata. Autoks oli meil leeduka käest renditud ilmselt 2000. alguse-keskpaiga neliveoline Honda CRV, mille läbisõit oli 187000 (khmm-khmm). Saime selle 3 korda odavamalt kui kuskilt rendifirmast oleks võtnud.

Linnast välja sõites selgus, et teeolud olid endiselt väga talviselt kehvad. Kuskil iga 5-10 kilomeetri tagant oli mõni auto teelt välja sõitnud – osad autod olid ka juba mitu päeva kraavis olnud ja ilmselgelt tormi ajal hüljatud. Sõitsime ettevaatlikult 40-50-ga ja püüdsime teel püsida.

Külastasime kõige pealt Thingvellir'i rahvusparki, kus kaks kontinenti oma vahel kohtuvad – Põhja-Ameerika ja Euraasia. Kahe mandri vahel oli ehitatud turistidele tee, mida mööda sai jalutada.

Järgmisena otsisime üles kuulsa geisri, mis iga mõne minuti tagant purskab. Tee geisrini oli nii tuuline, et tahtis meid kaasa viia – tagasiteel jällegi null tuult ja päike. Island ikka üllatab oma minutitega muutuva ilmaga.

Tegime peatuse ka Gulfossi kose juures, mis oli tõeliselt võimas ja majesteetlik. Lisaks ilusale kosele jäävad sealt meelde meeletud turistihordid ja jaapanlased, kes üritasid iga hinna eest nö vastassuunas kõndida (kui tavaliselt hoitakse kitsastel radadel paremale poole, siis nemad hoiavad vasakule).

Suurimaks pettumuseks oli ainus tasuline vaatamisväärsus Kerid kraater, mis oli põhimõtteliselt nagu 10 korda suurem Kaali meteoriidikraater, aga üleni külmunud ja erilist silmailu ei pakkunud. Ilmselt suvel oleks pilt hoopis teine olnud. Siit ka soovitus – võimalusel külastage Islandit suvel-sügisel, kui värviline sammal ja sinised veekogud pakuvad maagilist maavälist vaatemängu.

Viimaseks peatuseks valisime seekord geotermaalala, kus oli palju mädamunahaisulisi veelompe, mis olid umbes 80-100 kraadi. Sellist haisu, mis seal oli, on raske sõnadesse panna.

Tagasiteel üllatas Waze meid huvitava marsruudiga üle mägede, kus iga kurvi taga olid ahhetama panevad vaated. Lisaks oli vahepeal tee peal nii kõrge lumi, et isegi maasturi põhi käis vastu lund. Keeruline oli ka vastutulijatest mööda saada, kuna keskmine rattajälg oli ühine või olid üldse ainult ühed jäljed läbi paksu lume. Viimased kilomeetrid üllatasid meid marsilaadse maastiku, pehme sambla ja kevadise fiilinguga. Jah, ma saan aru, et kasutasin kaks korda samas lõigus sõna "üllatasid," kuid nii see tõepoolest oli - suu oli lahti ja autol aknad alla keritud ja kahelt poolt telefonid poole meetri kaugusele välja sirutatud, et tabada seda imelist maagiat fotole. 

Kasutasime autot ka sisseostude tegemiseks ja varusime uueks töönädalaks toitu. Auto tagasi viidud ja kokkulepe sõlmitud, et järgmisel nädalavahetusel lähme veel saart avastama. Leedukas oli väga tore ja autodiil igati aus.

Liina&Märten