Viimane nädal – siit me tuleme!


Esmaspäev algas väga hea tujuga, kuna olin terve nädalavahetuse magada saanud normaalselt 10-12 tundi. Head energiat täis, läksin hea meelega tööle. Kuid... nagu arvata oligi, mis algab hästi, hästi ei lõppe. Nimelt olid garderoobikapi detailid, mis me reedel liimisime kuidagi valesti välja kukkunud ja spoon rebenes servadest. Minu teooria on, et meil kulus liialt kaua aega nende õigesti reastamiseks ja selle ajaga kuivas sisemiselt poolt liim ära. Igatahes – sain päev otsa end tõelise naisena tunda ja triikrauda käes hoida...

Nimelt iga rebend tuli sarnase spoonitükikesega ära paigata – kasutades kuumaga kõvaks minevat liimi ja triikrauda. Terve päeva veetsin lappides ja triikides. Nagu ka teisipäeva... ja kolampäeva hommiku.
Märten oli endiselt objektil – komplekteeris mööblit, mida meie töökojas tootsime. Märtenil oli selline huvitav hetk, kui suur kapp, mis meie töökojast napilt välja mahtus tuli kuidagi teisele korrusele saada. Kuna trepikoda oli kitsas, siis sealt hästi ei mahtunud. Samuti oli mööbel maast-laeni, mis tähendas, et seda püsti tõsta oli üsna keeruline. Lisaks selgus, et ventilatsiooni toru jäi ette ja kapile tuli lakke auk teha, et ventilatsioonitoru ots ära mahuks. Kuna trepikojast sisse ei saanud, siis õnneks oli seal rõdu – reka tõstis veidi oma kuuti ja nii sai garderoobikapid rõdult otse korterisse.


Kolmapäeva lõunal korraldati meile lahkumispidu – grilli peal küpsetati lamba jalga, lõhet, sealiha ja forelli. Meie mentor oli teinud salati ja tellitud oli ka ülimagus tort. Sime kingituseks puidust lõikelauad ja kallistasime oma töökaaslaseid ja ülemusi viimast korda. Olime väga tänulikud sooja vastuvõtu eest ja tegime veel oma tööpäeva ilusasti lõpuni. Mina jõudsin teha veel ühe vannitoakapi ja korraliku koristuse töökoja põrandale.







Neljapäeval olime koolis ja õppisime treimist. Õpetaja Magnus on tõeline meister. Tema käe all tegime erinevaid puidust lusikaid ja ka lustakaid hiirepoisse kodustele kingitusteks.






Reedel käisime suurel ringreisil lõunarannikul. Nägime juba tuttavaid kohti, aga ka suurt liustikku ja Diamondi Beachi, ehk randa, kuhu liustkult lahtimurdunud tükid uhutud on. Reis kestis kokku 14 tundi.


Kosk... seal on kosk



Seljalandfoss 

Otse liustikult

Kuhu pesumasin kadunud pesu paneb...


Screenshot õudukast

 Diamond beach
Reynisfjara beach



Laupäeval tegime veel viimaseid sisseoste ja pakkisime kohvreid. See 5 nädalat Islandil möödus linnutiivul. Kokkuvõtvalt... tootsin Tv-aluse, 15 kappi Icelandair'i kontorisse ja ühe vannitoakapi. Õppisin asju, mida koolis või ilmselt ka Eestis praktikal olles ei oleks õppinud. Island oma puidunappuses oskab kasutada väärtuslikku kraami väga säästlikult.

Erilised tänud Agustale, kes oli meie vastuvõtva kooli esindaja; Magnusele, kes oli minu kaitseingel Islandil tänu kellele oli mul peavari ja Hildale, kes mulle peavarju pakkus. Samuti minu tööandjatele Heggur'is – Gilfy, Bogga ja Gisli – aitäh, Teile kõige eest! Eiti suur kummardus töökaaslasele, Bergurile, kes jääb mulle alatiseks meelde oma abivalmiduse ja huumorimeelega.

Minu lemmik - Suur Ahv Heimska Bergur ja Mirra!


Märteni jaoks oli Island siiani ägedaim reisisihtkoht. Kõige sõbralikumad inimesed, kõige ebamaisem loodus, kõige halvem kliima, kõige kallimad hinnad, kõige lahedamad autod- see kõik kokku andis väga vinge ja meeldejääva kogemuse. Kindlasti tuleb ta siia tagasi!

We will miss you, Iceland! 💙💙💙🙏🙏🙏

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist