Viimane nädal – siit me tuleme!
Esmaspäev
algas väga hea tujuga, kuna olin terve nädalavahetuse magada saanud
normaalselt 10-12 tundi. Head energiat täis, läksin hea meelega
tööle. Kuid... nagu arvata oligi, mis algab hästi, hästi ei
lõppe. Nimelt olid garderoobikapi detailid, mis me reedel liimisime
kuidagi valesti välja kukkunud ja spoon rebenes servadest. Minu
teooria on, et meil kulus liialt kaua aega nende õigesti
reastamiseks ja selle ajaga kuivas sisemiselt poolt liim ära.
Igatahes – sain päev otsa end tõelise naisena tunda ja triikrauda
käes hoida...
Nimelt
iga rebend tuli sarnase spoonitükikesega ära paigata – kasutades
kuumaga kõvaks minevat liimi ja triikrauda. Terve päeva veetsin
lappides ja triikides. Nagu ka teisipäeva... ja kolampäeva hommiku.
Märten
oli endiselt objektil – komplekteeris mööblit, mida meie töökojas
tootsime. Märtenil oli selline huvitav hetk, kui suur kapp, mis meie
töökojast napilt välja mahtus tuli kuidagi teisele korrusele
saada. Kuna trepikoda oli kitsas, siis sealt hästi ei mahtunud.
Samuti oli mööbel maast-laeni, mis tähendas, et seda püsti tõsta
oli üsna keeruline. Lisaks selgus, et ventilatsiooni toru jäi ette
ja kapile tuli lakke auk teha, et ventilatsioonitoru ots ära mahuks.
Kuna trepikojast sisse ei saanud, siis õnneks oli seal rõdu –
reka tõstis veidi oma kuuti ja nii sai garderoobikapid rõdult otse
korterisse.
Kolmapäeva
lõunal korraldati meile lahkumispidu – grilli peal küpsetati
lamba jalga, lõhet, sealiha ja forelli. Meie mentor oli teinud
salati ja tellitud oli ka ülimagus tort. Sime kingituseks puidust
lõikelauad ja kallistasime oma töökaaslaseid ja ülemusi viimast
korda. Olime väga tänulikud sooja vastuvõtu eest ja tegime veel
oma tööpäeva ilusasti lõpuni. Mina jõudsin teha veel ühe
vannitoakapi ja korraliku koristuse töökoja põrandale.
Neljapäeval
olime koolis ja õppisime treimist. Õpetaja Magnus on tõeline
meister. Tema käe all tegime erinevaid puidust lusikaid ja ka
lustakaid hiirepoisse kodustele kingitusteks.
Reedel
käisime suurel ringreisil lõunarannikul. Nägime juba tuttavaid
kohti, aga ka suurt liustikku ja Diamondi Beachi, ehk randa, kuhu liustkult lahtimurdunud tükid uhutud on. Reis kestis kokku 14
tundi.
Kosk... seal on kosk
Seljalandfoss
Otse liustikult
Kuhu pesumasin kadunud pesu paneb...
Screenshot õudukast
Diamond beach
Reynisfjara beach
Laupäeval
tegime veel viimaseid sisseoste ja pakkisime kohvreid. See 5 nädalat
Islandil möödus linnutiivul. Kokkuvõtvalt... tootsin Tv-aluse, 15
kappi Icelandair'i kontorisse ja ühe vannitoakapi. Õppisin asju,
mida koolis või ilmselt ka Eestis praktikal olles ei oleks õppinud.
Island oma puidunappuses oskab kasutada väärtuslikku kraami väga
säästlikult.
Erilised
tänud Agustale, kes oli meie vastuvõtva kooli esindaja; Magnusele,
kes oli minu kaitseingel Islandil tänu kellele oli mul peavari ja
Hildale, kes mulle peavarju pakkus. Samuti minu tööandjatele
Heggur'is – Gilfy, Bogga ja Gisli – aitäh, Teile kõige eest!
Eiti suur kummardus töökaaslasele, Bergurile, kes jääb mulle alatiseks meelde oma
abivalmiduse ja huumorimeelega.
Minu lemmik - Suur Ahv Heimska Bergur ja Mirra!
Märteni jaoks oli Island siiani ägedaim reisisihtkoht. Kõige sõbralikumad inimesed, kõige ebamaisem loodus, kõige halvem kliima, kõige kallimad hinnad, kõige lahedamad autod- see kõik kokku andis väga vinge ja meeldejääva kogemuse. Kindlasti tuleb ta siia tagasi!
Kommentaarid
Postita kommentaar